 |
|
|
Üldkirjeldus
Veritsushaigused ehk verejooksu peatumise häired võivad olla kaasasündinud või eluajal omandatud. Omandatud veritsusi põhjustavad näiteks ravimid ja autoimmuunhaigused. Kaasasündinud veritsushaigusi tuntakse koondnime hemofiilia all.
Veritsuse peatamiseks käivitub organismis bioloogiliste ja biokeemiliste reaktsioonide jada. Olulisemad komponendid selles jadas on vereplasma hüübimisfaktorid ja trombotsüüdid (Joonis 1. Vere hüübimine). Piltlikult võib hüübimissüsteemi kujutada kaskaadina, kus veresoone vigastusele järgneb hüübimisfaktorite järjestikune aktiveerimine, mis lõpeb stabiilse trombi moodustamisega (Joonis 2. Hüübimisfaktorite aktiveerimine). Hemofiiliahaigetel on aga üks hüübimisfaktor selles kaskaadis puudu, mistõttu veritsus ei peatu (Joonis 3. Hüübimisfaktorite aktiveerimine hemofiilia haiguse korral). Hemofiilia nime all tuntakse gruppi veritsushaigusi: hemofiilia A, hemofiilia B ja von Willebrandi tõbi. Hemofiilia A ehk klassikalise hemofiilia puhul on tegemist VIII hüübimisfaktori, hemofiilia B korral aga IX hüübimisfaktori puudusega. Von Willebrandi haigust iseloomustab hüübimissüsteemi valgu von Willebrandi faktori defekt ja trombotsüütide funktsiooni häire. |
|
