EHÜ põhikiri

I. ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühing Eesti Hemofiiliaühing (edaspidi ühing) on
avalikes huvides tegutsev vabatahtlik ühing, asutatud 07. novembril
1992. aastal ning on Tartus registreeritud Eesti Hemofiiliaühenduse
õigusjärglane.
1.2. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Hemofiiliaühing (inglise keeles
Estonian Haemophilia Society) ning ühingu asukoht on eesti Vabariik,
Lepiku tee 19, Õssu küla, Ülenurme vald, Tartumaa.
1.3. Ühingu eesmärkideks on:
1.3.1. Kaitsta hemofiiliahaigete inimõigusi, kodanikuõigusi, sotsiaalseid ning
majanduslikke õigusi;
1.3.2. Olla hemofiiliahaigete ja puuetega inimeste poliitika edendamise
alaseks koostöö- ja koordinatsiooniorganiks Eestis;
1.3.3. Esindada ja kaitsta hemofiiliahaigete huve euroopas ja rahvusvahelistel
tasanditel.
1.3.4. Soodustada võimaluste võrdsustamist kõigile hemofiiliahaigetele ja
puuetega inimestele vastavalt mittediskrimineerimise põhimõttele
koostöös riigi valitsemis- ja võimuorganite, kodanikuühenduste,
ärisektori institutsioonide ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja
esindustega;
1.3.5. Osutada koolitus, hoolekande ja sotsiaalseid teisi teenuseid ning
korraldada ühisüritusi hemofiiliahaigetele (laagrid, seminarid,
konverentsid).
1.4. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

II ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST
VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE KORD JA TINGIMUSED
2.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda füüsiline isik, kes vastab
liikmetele esitatavatele nõuetele, soovib arendada ühingu eesmärkidega
kooskõlas olevat tegevust, kohustab täitma ühingu põhikirja ning
üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.
2.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmist taotlev füüsiline isik peab olema kas
kaasasündinud verehüübimishäirega inimene (hemofiilia A, hemofiilia B,
von Willebrandi haige või muu hüübimisfaktori puudulikkuse
diagnoosiga inimene) ja nende pereliikmed
2.3. Ühingu toetajaliikmeks saavad olla füüsilised isikud, kelle peamine
tegevusvaldkond on seotud hemofiiliahaigetega, puuetega inimestega või
kes panustavad ühingu eesmärkide saavutamisse rahaliselt või muude
toetavate tegevustega.
2.4. Ühingu liikmeks astumiseks esitab isik juhatusele kirjaliku avalduse.
2.5. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus ühe kuu jooksul. Kui
juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et
tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
2.6. Ühingust saab välja astuda ainult majandusaasta lõpul. Ühingust
väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
2.7. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta:
2.7.1. Kahjustab oma tegevusega ühingu nime või mainet;
2.7.2. On jätnud täitmata põhikirjast tuleneva või ühingu organite poolt talle
pandud kohustuse;
2.7.3. Ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul
või ühingu poolt korraldatud üritustel
2.7.4. Kasutab oma liikmestaatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks;
2.8. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab juhatus. Liikmel, kelle
väljaarvamise küsimust arutatakse, on õigus osaleda juhatuse koosolekul
ja esineda oma seisukohaga antud asjas.
2.9. Juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise
küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.
2.10. Ühingu liikmeks saamiseks sisseastumismaksu ei ole.

III LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. Ühingu liikmetel on
3.2.2. Osalema ühingu tegevuses ning täitma talle üldkoosoleku või juhatuse
otsustega pandud kohustusi;
3.2.3. Tasuma liikmemaksu majandusaasta jooksul;
3.2.4. Teatama ühingu juhatusele ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma
elukoha ja aadressi ning isikukoodi ning teadmata uued andmed hiljemalt
2 kuu jooksul pärast nende muutumist.
3.3. Ühingu toetajaliikmetel ei teki ühingu liikmeks olemisest ühingu ees
varalisi õigusi ega kohustusi. Toetajaliikmed ei oma ühingu üldkoosolekul
hääleõigust, nad võivad üldkoosolekul osaleda sõnaõigusega.

IV ÜLDKOOSOLEK
4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek, kus ühingu liikmel
on üks hääl.
4.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.2.1. Põhikirja muutmine;
4.2.2. Eesmärgi muutmine;
4.2.3. Juhatuse liikmete ja juhatuse esimehe määramine ja tagasikutsumine;
4.2.4. Revisjonikomisjoni liikmete või revidendi määramine ja tagasikutsumine;
4.2.5. Juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude
esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja
määramine;
4.2.6. Ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade
võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste
määramine nimetatud tehinguteks;
4.2.7. Muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud
teiste organite pädevusse.
4.3. Ühingu üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt üks kord aastas:
4.3.1. Majandusaasta aruande kinnitamiseks;
4.3.2. Juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10
ühingu liikmetest või kui seda nõuab revisjonikomisjon;
4.3.3. Muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad;
4.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse kirjalikult igale liikmele
vähemalt neliteist päeva ette.
4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud
vähemalt üle poole ühingu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole
otsustusvõimeline, võib juhatus selle sama päevakorraga kokku kutsuda
teistkordselt. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on
otsustusvõimeline sõltumata kohal olevate ühingu liikmete arvust.
4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole
koosolekul osalenud liikmetest ning seadus ei näe ette suurema
häälteenamuse nõuet.
4.7. Põhikirja muutmiseks on vajalik ¾ ja eesmärgi muutmiseks on vajalik
9/10 ühingu liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul
mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
4.8. Hääletamised viiakse läbi lahtiselt või salajaselt.

V JUHATUS
5.1. Ühingu igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus, kuhu
kuulub kolm või viis liiget.
5.1.1. Kõik juhatuse liikmed, (välja arvatud juhatuse esimees) valitakse igaüks
eraldi hääletusel kandidaatide hulgast.
5.1.2. Üks liige peab kuuluma ühingu noortekogusse ja üks liige võib olla
veritsushaigustega igapäevaselt tegelev hematoloog.
5.1.3. Juhatuse esimees valitakse üldkoosoleku poolt eraldi hääletusel.
5.1.4. Juhatuse esimehele ja liikmetele võib maksta tema ülesannetele ja ühingu
majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra
määrab juhatus. Juhatuse esimehel on õigus nõuda ülesannete täitmiseks
tehtud vajalike, juhatusega eelnevalt kooskõlastatud kulutuste hüvitamist.
5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse kolmeks aastaks.
5.3. Juhatus esindab ühingut kõigis õigustoimingutes.
5.4. Juhatuse esimees tegutseb ühingu nimel, esindades ühingu huve kõigis
riigiorganites, suhetes ettevõtetes, organisatsioonide ja kodanikega ilma
volikirjata, käsutab ühingu vara kooskõlas üldkoosoleku ja juhatuse
otsustega, annab aru oma tegevusest üldkoosolekul. Ühingu nimel
teostatavate tehingute, mille suurus ületab 1300 eurot sooritamiseks peab
esimees saama eelneva nõusoleku üldkoosolekul.
5.5. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole
juhatuse liikmetest ning juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kohal
viibinud liikmete poolthäälteenamus. Juhatuse pädevusse kuulub
muuhulgas:
5.5.1. Ühingu juhtimine üldkoosolekute vahelisel perioodil,
5.5.2. Ühingu liikmete arvestuse pidamine;
5.5.3. Ühingu tegevuskava ja eelarve koostamine;
5.5.4. Majandusaasta raamatupidamise korraldamine ja aruande koostamine;
5.5.5. Ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva
põhikirja ja üldkoosoleku otsusest tulenevatele nõuetele.

VI ÜHINGU VARAD JA MAJANDUSTEGEVUS
6.1. Ühing valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara.
6.2. Ühingu liige ei vastuta ühingu kohustuste eest.
6.3. Juhatus annab hiljemalt 2 (kaks) nädalat enne liikmete korralist
üldkoosolekut igale ühingu liikmele tutvumiseks ühingu
majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise majandusaasta aruande
ja bilansiga.
6.4. Ühingu vara tekib:
6.4.1. Sihtotstarbelistest eraldistest;
6.4.2. Ühingule kuuluva vara kasutamisest ja ühingu tegevusest saadavast tulust;
6.4.3. Isikute poolt tehtavatest annetustest;
6.4.4. Muudest laekumistest.
6.5. Ühingu halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud tegevuse
iseloomu ja põhikirjaliste eesmärkidega.
6.6. Ühingu vara kasutamisest ja muust tegevusest saadavad tulud ei kuulu
ühingu liikmete vahel jaotamisele.

VII JÄRELEVALVE
7.1. Ühingu tegevuse üle teostab järelevalvet üldkoosolek. Selle ülesande
täitmiseks valib üldkoosolek revisjonikomisjoni või revidendi, määrab
revisjoni või audiitorkontrolli.

VIII ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LIKVIDEERIMINE
8.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses
sätestatud korras.
8.2. Ühingu likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt
määratud isikud.
8.3. Ühingu likvideerimisel annetatakse pärast võlausaldajate nõuete
rahuldamist allesjäänud vara samu eesmärke järgivate
tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja
kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Põhikiri on vastu võetud Eesti Hemofiiliaühingu üldkoosolekul 16.04.2016.a.
Eesti Hemofiiliaühingu esimees: Killu Kaare
Eesti Hemofiiliaühing on registreeritud Tartu Linnakohtu registriosakonnas.

JUHATUSE LIIKMED

President: Killu Kaare

Asepresident: Kaido Vaatemäe

Sekretär: Marianna Ilves

Noortekogu esindaja: Jo Kroll

Med. esindaja: Ines Vaide

Lisaks põhikiri pdf formaadis

PohikiriEHU2016

Eesti Hemofiiliaühing järgib vabaühenduste eetikakoodeksit, mis on leitav alloleval lingil:

http://heakodanik.ee/vabauhenduste-eetikakoodeks/