EESTI HEMOFIILIAÜHINGU PÕHIKIRI

1. peatükk ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühing Eesti Hemofiiliaühing (edaspidi ühing) on avalikes huvides tegutsev vabatahtlik ühing, asutatud 07. novembril 1992. aastal ning on Tartus registreeritud Eesti Hemofiiliaühenduse õigusjärglane.
1.2. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Hemofiiliaühing (inglise keeles Estonian Haemophilia Society) ning ühingu asukoht on eesti Vabariik, Lepiku tee 19, Õssu küla, Ülenurme vald, Tartumaa.
1.3. Ühingu eesmärkideks on:
1.3.1. Kaitsta hemofiiliahaigete inimõigusi, kodanikuõigusi, sotsiaalseid ning majanduslikke õigusi;
1.3.2. Olla hemofiiliahaigete ja puuetega inimeste poliitika edendamise alaseks koostöö- ja koordinatsiooniorganiks Eestis;
1.3.3. Esindada ja kaitsta hemofiiliahaigete huve euroopas ja rahvusvahelistel tasanditel.
1.3.4. Soodustada võimaluste võrdsustamist kõigile hemofiiliahaigetele ja puuetega inimestele vastavalt mittediskrimineerimise põhimõttele koostöös riigi valitsemis- ja võimuorganite, kodanikuühenduste, ärisektori institutsioonide ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja esindustega;
1.3.5. Osutada koolitus, hoolekande ja sotsiaalseid teisi teenuseid ning korraldada ühisüritusi hemofiiliahaigetele (laagrid, seminarid, konverentsid).
1.4. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2. peatükk ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE KORD JA TINGIMUSED

2.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda füüsiline isik, kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustab täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.
2.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmist taotlev füüsiline isik peab olema kas kaasasündinud verehüübimishäirega inimene (hemofiilia A, hemofiilia B, von Willebrandi haige või muu hüübimisfaktori puudulikkuse diagnoosiga inimene) ja nende pereliikmed.
2.3. Ühingu toetajaliikmeks saavad olla füüsilised isikud, kelle peamine tegevusvaldkond on seotud hemofiiliahaigetega, puuetega inimestega või kes panustavad ühingu eesmärkide saavutamisse rahaliselt või muude toetavate tegevustega.
2.4. Ühingu liikmeks astumiseks esitab isik juhatusele kirjaliku avalduse.
2.5. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus ühe kuu jooksul. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
2.6. Ühingust saab välja astuda ainult majandusaasta lõpul. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
2.7. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta:
2.7.1. Kahjustab oma tegevusega ühingu nime või mainet;
2.7.2. On jätnud täitmata põhikirjast tuleneva või ühingu organite poolt talle pandud kohustuse;
2.7.3. Ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul või ühingu poolt korraldatud üritustel
2.7.4. Kasutab oma liikmestaatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks;
2.8. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab juhatus. Liikmel, kelle väljaarvamise küsimust arutatakse, on õigus osaleda juhatuse koosolekul ja esineda oma seisukohaga antud asjas.
2.9. Juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.
2.10. Ühingu liikmeks saamiseks sisseastumismaksu ei ole.

3. peatükk LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Ühingu liikmetel on muude seaduses ja põhikirjas ettenähtud õiguste kõrval õigus:
3.1.1. Osaleda hääleõigusega üldkoosolekul;
3.1.2. Olla valitud ühingu juhatusse;
3.1.3. Saada ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühingu tegevuse kohta;
3.1.4. Kasuta ettenähtud korras ühingu vara ning saada liikmetele ettenähtud soodustusi.
3.2. Ühingu liige on kohustatud:
3.2.1. järgima ühingu põhikirja ja häid tavasid;
3.2.2. Osalema ühingu tegevuses ning täitma talle üldkoosoleku või juhatuse otsustega pandud kohustusi;
3.2.3. Tasuma liikmemaksu majandusaasta jooksul;
3.2.4. Teatama ühingu juhatusele ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoha ja aadressi ning isikukoodi ning teadmata uued andmed hiljemalt 2 kuu jooksul pärast nende muutumis.
3.3. Ühingu toetajaliikmetel ei teki ühingu liikmeks olemisest ühingu ees varalisi õigusi ega kohustusi. Toetajaliikmed ei oma ühingu üldkoosolekul hääleõigust, nad võivad üldkoosolekul osaleda sõnaõigusega.

4. peatükk ÜLDKOOSOLEK

4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek, kus ühingu liikmel on üks hääl.
4.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.2.1. Põhikirja muutmine;
4.2.2. Eesmärgi muutmine;
4.2.3. Juhatuse liikmete ja juhatuse esimehe määramine ja tagasikutsumine;
4.2.4. Revisjonikomisjoni liikmete või revidendi määramine ja tagasikutsumine;
4.2.5. Juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
4.2.6. Ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
4.2.7. Muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.3. Ühingu üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt üks kord aastas:
4.3.1. Majandusaasta aruande kinnitamiseks;
4.3.2. Juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest või kui seda nõuab revisjonikomisjon;
4.3.3. Muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad;
4.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse kirjalikult igale liikmele vähemalt neliteist päeva ette.
4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt üle poole ühingu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, võib juhatus selle sama päevakorraga kokku kutsuda teistkordselt. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohal olevate ühingu liikmete arvust.
4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud liikmetest ning seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.
4.7. Põhikirja muutmiseks on vajalik ¾ ja eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 ühingu liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
4.8. Hääletamised viiakse läbi lahtiselt või salajaselt.

5. peatükk JUHATUS

5.1. Ühingu igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus, kuhu kuulub kolm või viis liiget.
5.1.1. Kõik juhatuse liikmed, (välja arvatud juhatuse esimees) valitakse igaüks eraldi hääletusel kandidaatide hulgast.
5.1.2. Üks liige peab kuuluma ühingu noortekogusse ja üks liige võib olla veritsushaigustega igapäevaselt tegelev hematoloog.
5.1.3. Juhatuse esimees valitakse üldkoosoleku poolt eraldi hääletusel.
5.1.4. Juhatuse esimehele ja liikmetele võib maksta tema ülesannetele ja ühingu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab juhatus. Juhatuse esimehel on õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike, juhatusega eelnevalt kooskõlastatud kulutuste hüvitamist.
5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse kolmeks aastaks.
5.3. Juhatus esindab ühingut kõigis õigustoimingutes.
5.4. Juhatuse esimees tegutseb ühingu nimel, esindades ühingu huve kõigis riigiorganites, suhetes ettevõtetes, organisatsioonide ja kodanikega ilma volikirjata, käsutab ühingu vara kooskõlas üldkoosoleku ja juhatuse otsustega, annab aru oma tegevusest üldkoosolekul. Ühingu nimel teostatavate tehingute, mille suurus ületab 1300 eurot sooritamiseks peab esimees saama eelneva nõusoleku üldkoosolekul.
5.5. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ning juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kohal viibinud liikmete poolthäälteenamus. Juhatuse pädevusse kuulub muuhulgas:
5.5.1. Ühingu juhtimine üldkoosolekute vahelisel perioodil;
5.5.2. Ühingu liikmete arvestuse pidamine;
5.5.3. Ühingu tegevuskava ja eelarve koostamine;
5.5.4. Majandusaasta raamatupidamise korraldamine ja aruande koostamine;
5.5.5. Ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsusest tulenevatele nõuetele.

6. peatükk ÜHINGU VARAD JA MAJANDUSTEGEVUS

6.1. Ühing valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara.
6.2. Ühingu liige ei vastuta ühingu kohustuste eest.
6.3. Juhatus annab hiljemalt 2 (kaks) nädalat enne liikmete korralist üldkoosolekut igale ühingu liikmele tutvumiseks ühingu majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise majandusaasta aruande ja bilansiga.
6.4. Ühingu vara tekib:
6.4.1. Sihtotstarbelistest eraldistest;
6.4.2. Ühingule kuuluva vara kasutamisest ja ühingu tegevusest saadavast tulust;
6.4.3. Isikute poolt tehtavatest annetustest;
6.4.4. Muudest laekumistest.
6.5. Ühingu halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud tegevuse iseloomu ja põhikirjaliste eesmärkidega.
6.6. Ühingu vara kasutamisest ja muust tegevusest saadavad tulud ei kuulu ühingu liikmete vahel jaotamisele.

7. peatükk JÄRELEVALVE

7.1. Ühingu tegevuse üle teostab järelevalvet üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks valib üldkoosolek revisjonikomisjoni või revidendi, määrab revisjoni või audiitorkontrolli.

8. peatükk ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LIKVIDEERIMINE

8.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.
8.2. Ühingu likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
8.3. Ühingu likvideerimisel annetatakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara samu eesmärke järgivate tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Põhikiri on vastu võetud Eesti Hemofiiliaühingu üldkoosolekul 16.04.2016.a.
Eesti Hemofiiliaühing on registreeritud Tartu Linnakohtu registriosakonnas.

JUHATUSE LIIKMED
President: Jo Kroll
Asepresident: Martin Kaal
Juhatuse liige: Kaido Vaatemäe
Noortekogu esindaja: Annabel Kattai
Med. esindaja: Ines Vaide

Lisaks põhikiri pdf formaadis
PohikiriEHU2016

Eesti Hemofiiliaühing järgib vabaühenduste eetikakoodeksit, mis on leitav alloleval lingil:
https://heakodanik.ee/vabauhenduste-eetikakoodeks/

Skip to content