Kas diagnoos on piirang või esimene samm vabaduse suunas? Kuidas on võimalik, et haigus on kehas olemas, aga meel on sellest vaba? Neljapäeval, 16. aprillil kell 16.00 koguneme Eesti Tervisemuuseumisse, et rääkida avatult veritsushaigustest ja sellest, kuidas kaasaegne meditsiin ning koostöö arstiga võimaldavad elada piirideta elu.
17. aprillil tähistatakse üle maailma rahvusvahelist hemofiiliapäeva. Selle olulise päeva eelõhtul ehk 16. aprillil kutsuvad Roche Eesti ja Eesti Hemofiiliaühing kõiki huvilisi osa saama inspireerivast vestlusõhtust, kus kohtuvad teaduslik teadmine ja ehtsad igapäevaelud.
Miks tulla kuulama?
Veritsushäired on pärilikud ja eluaegsed, kuid tänapäevane ravi on teinud läbi revolutsiooni. Tule ja kuula inspireerivaid lugusid sellest, kuidas kaasaegne meditsiin ja vaba meel võimaldavad elada täisväärtuslikku elu ka päriliku veritsushäirega. Vestlusringis arutleme, kuidas on elu hemofiiliaga aastate jooksul muutunud ning kuidas patsiendid ja arstid koos töötades igapäevaseid piiranguid murravad. Meie eesmärk on pakkuda toetavat keskkonda kogemuste vahetamiseks nii patsientidele, nende lähedastele, üliõpilastele kui ka lihtsalt terviseteadlikule publikule.
Vestlusringis osalevad:
- Dr Kadri Saks – tunnustatud hematoloog (Tallinna Lastehaigla), kes avab teemat meditsiinilisest vaatest.
- Hemofiilia diagnoosiga inimesed – vahetud lood elust, väljakutsetest ja võitudest.
Me purustame müüte: kas hemofiilia on vaid „kuninglik haigus“? Kas iga kriimustus on eluohtlik? Saate elulised vastused küsimustele, mida võib-olla varem küsida pole julgenud.
Ürituse detailid:
- Aeg: 16. aprillil algusega kl 16.00. Kogunemine alates 15.30.
- Koht: Tervisemuuseumi õppeklassis (Lai tn 30, Tallinn).
- Ligipääs: Sissepääs muuseumi peaukse kõrval asuvast õhupallidega märgistatud uksest, muuseumi näituseala pilet ei ole ürituse külastamiseks vajalik.
- Sissepääs: TASUTA!
Mis on hemofiilia?
Hemofiilia on harvaesinev pärilik veritsushaigus, mille puhul inimese veri ei hüübi korralikult, kuna puudu on spetsiifiline vere hüübimisfaktor. Sagedaim on F8 puudus- hemofiiliat A ja F9 puudus- Hemofiilia B, ning von Willebrandi tõbi- vWF puudus või funktsiooni häire. Ülejäänud hüübimisfaktotite puudust esineb harvem.
Tähtis teada: Veritsushäirega inimesed ei veritse teistest rohkem, küll aga kestab nende verejooks kauem. Ilma õige ravita võivad korduvad verejooksud (eriti liigestesse ja lihastesse) tekitada püsivaid tervisekahjustusi. Tänapäeval on diagnoosimine esimene samm lahendusteni – õigeaegne ravi tagab täisväärtusliku ja aktiivse elu.
Märka punast!
Vestlusõhtu on osa suuremast kampaaniast, kus tutvustame ka uut kampaaniategelast Emilit. Samuti soovitame 17. aprilli õhtul hoida silmad lahti linnaruumis, sest ülemaailmse hemofiiliapäeva auks värvuvad mitmed Eesti maamärgid punaseks, sümboliseerimaks toetust veritsushäiretega inimestele.
TULE KUULAMA, KÜSIMA JA KAASA MÕTLEMA!
Korraldajad: Roche Eesti, Eesti Hemofiiliaühing ja Eesti Tervisemuuseum
